Ma ei soovi iialgi lugeda neid raamatuid, mis on hetkel kõige populaarsemad.Mul ei ole nii, et kui raamat on bestseller ja kuskil top1, siis ma peaksin ka saama seda kohe lugeda. Sellised raamatud lihtsalt ei tõmba ja pahatihti need hirmsasti üles hypetud asjad ei tekita minust nii head tunnet ja jäävad tihtipeale arusaamatuks, miks need nii populaarsed on.
Selle raamatu lugemine võttis korralikult aega. Parandan: Selle raamatu kätte võtmine võttis korralikult aega. Lugemine iseenesest mitte, tõmbasin selle läbi ühe hingetõmbega.
Varasemast kokkupuutest autoriga olin veidi kõhklev. Aga eks olen minagi Lauri instagrami sattunud ja sõnaosavaid ja ilusaid tekste lugenud. Eks see vast oli ka põhjus, miks autorile uue võimaluse andsin.
Natuke kahetised tunded.
Ma ei saa öelda, et raamat mulle ei meeldinud. Vist meeldis? Või noh, suure sõnavaraga ja ideaalselt kokku pandud read lummavad mind alati.
Meeldis ka, et autor oli peale "ilusate ridade" veidi isiklikumat teemat sisse pannud.
Mis mulle ei meeldinud? KUJUNDUS!
No päriselt ka, täiesti mõistan et erinevate mõtetega luuleread on erinevatel lehekülgedel, aga milleks need tühjad lehed? No miks nii palju tühju lehti oli. Kas see oli kunst? Või andis autor hetke aega mõtiskleda ja hingata? Minu silmis korralik raiskamine.
"Kummaline, kuidas mõni sündmus muudab linna, loodust, asju ja inimesi. Üleöö. Mitte üleöö, vaid sekundiga. Värvid on küll samad, aga toonid teised. Ka välimus on teistmoodi ja helid ning linna hääl. Hele on tumenenud. Vaikus valjenenud. Rõõm murenenud. Kõik paistab teistviisi kui tegelikult."